Mauritiuse hotellide tase tundus mulle väga hea. Kui Egiptuses viie tärni hotell kipub reaalsuses 3 tärni kanti, siis Mauritiuse hotellide tärnid on pigem alahinnatud kui ülehinnatud.
Kõige vanem hotellide piirkond on saare põhjaosas, keskuseks Grand Baie, mis on suurim turismikeskus saarel. Rand väga ilus, kollane liiv ja smaragdroheline vesi.
Saare läänerannikul on keskuseks Flic en Flac, mis on ca 3000 elanikuga linnake. Siin asub ka saare suurim avalik rand, mida armastavad külastada ka kohalikud elanikud. Vesi ja rand samasugune kui põhjas, st imeilus.
Lainete otsijad peavad suunduma saare ida- ja lõuna ossa, kus asuvad ka saare uusimad hotellid. Ka ilmastikutingimused on siin teistsugused. Võrrreldes põhja- ja lääneosaga on siin tuuline, rannas rohkem kive.
Kui põhi ja lääs sobivad neile inimestele, kes armastavad massiturismi, siis ida ja lõuna sobivad neile, kes soovivad puhata "in the middle of nowhere". Mulle tundus, justkui oleksin sattunud Hiiumaale või Kihnu (kui muidugi suhruroo põllud kadakatega asendada). Niivõrd väljasurnud tunduvad need saareosad aktiivse põhjaosaga võrreldes.
Mõned hotellisoovitused sellest valikust, mida ise nägin-
lukushotell MARADIVA VILLAS RESORT&SPA - läänerannikul
See luksuslik villade kompleks sobib inimesele, kes tahab puhata privaatselt, eemal teistest puhkajatest. Siin asub ka ilusaim Spa, mida minu silmad on näinud, seega Spa sõpradele soovitan seda hotelli kohe kindlasti. Ja muidugi sobib see neile, kel on palju raha, sest hinnad algavad kõrghoojal 1000 eurost öö kohta/villa. Madalhooajal (meie suvel), on siin võimalik ka puhata hinnaga 500 eur/öö/villa eest.
5* hotell LE PARADISE COVE HOTEL&SPA - põhjarannikul
See imeilus viie tärni hotell sobib eelkõige paaridele. Siin saate ka abielu sõlmida ja väga oodatud on kõik mesinädalate pidajad. Lapsed ei ole sihtrühm.
Reeglina on rannad saarel kõik avalikud, aga sellel hotellil on oma privaatne rand. Hotellis on ka oma "heinamaa", kuhu on tore minna kui koduigatsus peale tuleb.
4* hotell LA PALMERAIE HOTEL - idarannikul
See Maroko stiilis hotell 60 toaga sobib nii peredele lastega kui ka paaridele. Sobib neile puhkajatele, kes soovivad olla eemal linnakärast, sest idarannik on puhkamiseks privaatne paik.
3* hotell PEARLE BEACH - läänekaldal
Hiljuti renoveeritud ilus ja puhas kolme tärni hotell sobib noortele ja peredele, kes soovivad puhata keskuses asuvas hotellis. Teil ei ole kunagi vaja taksot, sest kõik poed, söögikohad ja ööelu (mis ei ole väga vilgas), asuvad käe-jala ulatuses. Hotelli ees on paradiisirand!
Saarel on ka palju nö apartment - stiilis hotelle, kus te saate enda käsutusse korteri koos köögiga ning ainukesed hotelliteenused, mida teile pakutakse, on paar korda nädalas käterättide ja voodipesu vahetus. Sellised majutusasutused sobivad neile, kes ei pea vajalikuks ööbida rannahotellis, sest reeglina on korterid majades, mis asuvad rannast paarisaja meetri kaugusel.
Hetkel on Mauritiusel umbes 100 tegutsevat hotelli, sealjuures viis hotelli, kus hinnad algavad 1000 eurost öö kohta perele. Neile lisanduvad siis korter - tüüpi hotellid, aga ööbimine neis on pigem erand kui reegel.
Uus tendents on see, et pakutakse all inclusive teenust - mida mina soovitan kahel põhjusel. Esiteks seetõttu, et enamikest hotellidest ei ole teil jalgsi kuhugile minna õhtust/lõunat sööma. Peate võtma takso. Ja teiseks seetõttu, et eriti just joogid on hotellides väga kallid. Nii et kõik hinnas tasub end kindlasti ära. Kui te söömisele - joomisele rõhku ei pane, siis poolpansion (hommiku- ja õhtusöögiga) on ka hea variant.
Kuigi jõuludeks ja aastavahetuseks on enamik hotelle juba hõivatud, siis muul ajal ei ole ööbimiskoha leidmisega probleeme - valik on lai ja teenused kvaliteetsed.
Mauritius ootab teid!
Sunday 4 April 2010
Saturday 3 April 2010
laupäeval, 3. aprillil 2010
Eesti võttis meid vastu hallina. Kõik - kõik on siin hall - taevas, maa ja meri. Pärast lume sulamist on meie aiast justkui tsunami üle käinud. Männipuul murdunud oksad, aed lume all maas, hekk maas, oi oi kui masendav pilt! Pead leidma endas jõudu, et taas karmi tegelikkusega kohaneda!
Neile, kellele meeldivad numbrid, natuke kokkuvõtvat jutt veel reisi kohta.
Meie reis Mauritiusele kestis koduuksest hotellini 44 tundi (ööbimisega Pariisis). Meie reis tagasi hotelliuksest koduukseni 24 tundi. Need numbrid on olulised neile, kes plaanivad reisida lastega. Reis enam kui 10000 km kaugusele pole kindlasti kergete killast.
Lennud algusega Prantsusmaalt on reeglina täis, sest prantslased on ju hullud Mauritiuse järele. Lennud algusega Milanost pidid olema aga tühjad, sest itaallastel on teised unistuste sihtkohad. Seega, kes tahab laiutada neljal pingil korraga ja ennast öösel välja magada, küsige endale lendu algusega Milanost.
Rahast. Lennupiletid Tallinn - Copenhagen - Pariis - Mauritius - London - Stockholm - Tallinn maksid orienteeruvalt 1000 eurot inimese kohta. Sofiteli villa nö letihind on 480 eur öö kohta perele. Muud kulud umbes 500 eurot inimese kohta reisi jooksul, sisaldades ka ekskursioone.
Vasakpoolse liikluse tõttu meie autot ei rentinud. Kes seda teevad, siis teadmiseks, et bensiin maksab u 14 krooni liiter. Autod on peamiselt jaapani päritolu, teed keskmiselt sõidetavad. Pealinna ei soovita siiski sõita, aga ümber saare küll!
Kirjutan veel hotellidest, mida nägin, oma järgmises blogis. Niipalju kohe teadmiseks, et kes plaanivad minna Mauritiusele aastavahetuseks, siis enamik hotelle on juba 100% broneeritud.
Mauritius on kindel sihtkoht neile, kes unistavad puhkusest troopilisel saarel. +30 kraadi nii õhk kui vesi, lumivalge liiv, palmid. Kui lisada veel väga sõbralikud inimesed, kes räägivad vabalt inglise keelt, soodsad hinnad, siis mida veel ühelt paradiisisaarelt soovida?
Teil ei ole kunagi vaja kampsunit, sest isegi keskööl on temperatuur +28, küll on aga kaitset vaja putukate eest. Pihustage endale hulgaliselt putukamürki!
Kohalikud väidavad, et ainus oht, millega peab arvestama, on Mauritius ise, sest sa võid jääda sõltuvusse sellest imeilusast saarest ja tahta uuesti - uuesti tagasi. Kohaliku turismitööstuse statistika väidab, et 80% turiste tulevad saarele tagasi.
Meie järgmine reis viib meid aga samuti unistuste kohta - Euroopa ühte romantilisemasse linna - Biarritzi. See on linn, kus armastavad puhata Euroopa kroonitud pead ka tänapäeval ja kuhu sõidavad kokku need inimesed, kes armastavad romantikat ja glamuuri!
Loodan, et reis Baskimaale tuleb sama põnev kui meie äsja lõppenud reis paradiisisaarele!
Neile, kellele meeldivad numbrid, natuke kokkuvõtvat jutt veel reisi kohta.
Meie reis Mauritiusele kestis koduuksest hotellini 44 tundi (ööbimisega Pariisis). Meie reis tagasi hotelliuksest koduukseni 24 tundi. Need numbrid on olulised neile, kes plaanivad reisida lastega. Reis enam kui 10000 km kaugusele pole kindlasti kergete killast.
Lennud algusega Prantsusmaalt on reeglina täis, sest prantslased on ju hullud Mauritiuse järele. Lennud algusega Milanost pidid olema aga tühjad, sest itaallastel on teised unistuste sihtkohad. Seega, kes tahab laiutada neljal pingil korraga ja ennast öösel välja magada, küsige endale lendu algusega Milanost.
Rahast. Lennupiletid Tallinn - Copenhagen - Pariis - Mauritius - London - Stockholm - Tallinn maksid orienteeruvalt 1000 eurot inimese kohta. Sofiteli villa nö letihind on 480 eur öö kohta perele. Muud kulud umbes 500 eurot inimese kohta reisi jooksul, sisaldades ka ekskursioone.
Vasakpoolse liikluse tõttu meie autot ei rentinud. Kes seda teevad, siis teadmiseks, et bensiin maksab u 14 krooni liiter. Autod on peamiselt jaapani päritolu, teed keskmiselt sõidetavad. Pealinna ei soovita siiski sõita, aga ümber saare küll!
Kirjutan veel hotellidest, mida nägin, oma järgmises blogis. Niipalju kohe teadmiseks, et kes plaanivad minna Mauritiusele aastavahetuseks, siis enamik hotelle on juba 100% broneeritud.
Mauritius on kindel sihtkoht neile, kes unistavad puhkusest troopilisel saarel. +30 kraadi nii õhk kui vesi, lumivalge liiv, palmid. Kui lisada veel väga sõbralikud inimesed, kes räägivad vabalt inglise keelt, soodsad hinnad, siis mida veel ühelt paradiisisaarelt soovida?
Teil ei ole kunagi vaja kampsunit, sest isegi keskööl on temperatuur +28, küll on aga kaitset vaja putukate eest. Pihustage endale hulgaliselt putukamürki!
Kohalikud väidavad, et ainus oht, millega peab arvestama, on Mauritius ise, sest sa võid jääda sõltuvusse sellest imeilusast saarest ja tahta uuesti - uuesti tagasi. Kohaliku turismitööstuse statistika väidab, et 80% turiste tulevad saarele tagasi.
Meie järgmine reis viib meid aga samuti unistuste kohta - Euroopa ühte romantilisemasse linna - Biarritzi. See on linn, kus armastavad puhata Euroopa kroonitud pead ka tänapäeval ja kuhu sõidavad kokku need inimesed, kes armastavad romantikat ja glamuuri!
Loodan, et reis Baskimaale tuleb sama põnev kui meie äsja lõppenud reis paradiisisaarele!
Tuesday 30 March 2010
kolmapäeval, 31. märtsil
Nüüdseks oleme Sofitelis olnud nii pikka aega, et võin ka öelda, mis mulle siin hotellis ei meeldi.
Ette rutates veel seda, et olen hotellide osas üsna kriitiline.
Aga Sofitel on mind positiivselt üllatanud. Ta ei satu küll minu ühessegi TOP-kategooriasse (parim vaade, parim hommikusöök, parim voodi jmt statistika, mida ma maailma hotellide kohta pean), aga ta võiks võita tiitli ühtlaselt hea taseme eest igal ala. Eriti, mis puudutab staffi viisakust, vastutulelikkust ja teenindustaset.
Seda, et hotell on hea tasemega, näitab ka fakt, et Air France majutab just Sofitelis oma igapäevast meeskonda, piloodid ja pardapersonal söövad sinna pärast saabumist hommikust ning ööbivad siin kuni järgmise lennuni.
Aga, mis siis ei meeldi.
Ei meeldi liiga aeglane internetiühendus. Et teha ühte makset, kulub tund aega. Sest ta lihtsalt ei suuda avada Swedbank'i pildirikkaid lehti.
Ei meeldi, et käterätid lõhnavad nagu pealetükkiv parfüüm. Ma ei tea, millist pesupulbrit või pesuloputusvahendit nad siin kasutavad, aga hotellides võiks lõhnavate pesuvahendite kasutamisega olla pigem ettevaatlik.
Ei meeldi alkoholi hinnad baarides ja restoranides. Mitte et ma oleks eriline alkoholisõber, aga 4cl Bailyst maksab baaris 200 krooni. Kas selle raha eest ei saa Selverist mitte tervet pudelit? Ka mu mees ei joo enam õhtusöögi kõrvale õlut, sest 10 eur'i klaasi õlle eest on tema meelest liig mis liig. Isegi Amsterdamis.
Aga meie tutvusime täna saare pealinnaga. Port Lousis elab vaid 150 000 inimest ja linn on vastuoluline. See tähendab seda, et ühel hetkel vaatad, et jalutad justkui veel 19. sajandis, paar sammu edasi on betoonist ja klaasist pilvelõhkuja, reeglina mõne panga peahoone.
Port Lousis ei ole väga palju vaadata. Paari tunniga teete olulisemale tiiru peale, sest park, teater, katedraal, keskturg on peamised vaatamisväärsused ja asuvad jalutuskäigu kaugusel. Ainuke ilus maja, mis mulle isiklikult meeldis, on valitsuse maja, 1738. aastal ehitatud kena prantsuse koloniaalstiilis ehitis.
Kui te ei plaani vallutama minna Kesk - Mauritiuse vabrikupoode, siis pealinna Caudan Waterfront kaubanduskeskusest leiate te kõik samad brandid esindatud olevat.
Odav rumm on põhjus, miks Mauritiuse teedel olevat veel hiljuti olnud väga palju avariisid ja õnnetusi. 1-liitrine rummipudel maksab meie rahas 100 krooni. Seega võid end paari euroga päris purju juua ning oli üsna tavaline, et taolises seisus ka rooli istuti. Praegu saarel ringi sõites näete te väga palju politseinikke, kes autosid peatavad. Selle põhjuseks ongi need rummilõhnalised autojuhid, keda politsei on nüüd hoolsamalt jälgima ja tabama pandud.
Meie sõitsime saarel ringi 3 pikka päeva ja midagi ohtlikku küll ei märganud. Kõik tunduvad sõbralikud ja enese eluga väga rahulolevad!
Ette rutates veel seda, et olen hotellide osas üsna kriitiline.
Aga Sofitel on mind positiivselt üllatanud. Ta ei satu küll minu ühessegi TOP-kategooriasse (parim vaade, parim hommikusöök, parim voodi jmt statistika, mida ma maailma hotellide kohta pean), aga ta võiks võita tiitli ühtlaselt hea taseme eest igal ala. Eriti, mis puudutab staffi viisakust, vastutulelikkust ja teenindustaset.
Seda, et hotell on hea tasemega, näitab ka fakt, et Air France majutab just Sofitelis oma igapäevast meeskonda, piloodid ja pardapersonal söövad sinna pärast saabumist hommikust ning ööbivad siin kuni järgmise lennuni.
Aga, mis siis ei meeldi.
Ei meeldi liiga aeglane internetiühendus. Et teha ühte makset, kulub tund aega. Sest ta lihtsalt ei suuda avada Swedbank'i pildirikkaid lehti.
Ei meeldi, et käterätid lõhnavad nagu pealetükkiv parfüüm. Ma ei tea, millist pesupulbrit või pesuloputusvahendit nad siin kasutavad, aga hotellides võiks lõhnavate pesuvahendite kasutamisega olla pigem ettevaatlik.
Ei meeldi alkoholi hinnad baarides ja restoranides. Mitte et ma oleks eriline alkoholisõber, aga 4cl Bailyst maksab baaris 200 krooni. Kas selle raha eest ei saa Selverist mitte tervet pudelit? Ka mu mees ei joo enam õhtusöögi kõrvale õlut, sest 10 eur'i klaasi õlle eest on tema meelest liig mis liig. Isegi Amsterdamis.
Aga meie tutvusime täna saare pealinnaga. Port Lousis elab vaid 150 000 inimest ja linn on vastuoluline. See tähendab seda, et ühel hetkel vaatad, et jalutad justkui veel 19. sajandis, paar sammu edasi on betoonist ja klaasist pilvelõhkuja, reeglina mõne panga peahoone.
Port Lousis ei ole väga palju vaadata. Paari tunniga teete olulisemale tiiru peale, sest park, teater, katedraal, keskturg on peamised vaatamisväärsused ja asuvad jalutuskäigu kaugusel. Ainuke ilus maja, mis mulle isiklikult meeldis, on valitsuse maja, 1738. aastal ehitatud kena prantsuse koloniaalstiilis ehitis.
Kui te ei plaani vallutama minna Kesk - Mauritiuse vabrikupoode, siis pealinna Caudan Waterfront kaubanduskeskusest leiate te kõik samad brandid esindatud olevat.
Odav rumm on põhjus, miks Mauritiuse teedel olevat veel hiljuti olnud väga palju avariisid ja õnnetusi. 1-liitrine rummipudel maksab meie rahas 100 krooni. Seega võid end paari euroga päris purju juua ning oli üsna tavaline, et taolises seisus ka rooli istuti. Praegu saarel ringi sõites näete te väga palju politseinikke, kes autosid peatavad. Selle põhjuseks ongi need rummilõhnalised autojuhid, keda politsei on nüüd hoolsamalt jälgima ja tabama pandud.
Meie sõitsime saarel ringi 3 pikka päeva ja midagi ohtlikku küll ei märganud. Kõik tunduvad sõbralikud ja enese eluga väga rahulolevad!
teisipäeval, 30. märtsil 2010
Eilne raske tööpäev, kui vaatasin üle saare hotelle 40c kuumuses seljataga, kirjutan täna natuke saare ringreisist.
Hotellidest kirjutan ka, aga edaspidi. Pean info enda jaoks kõigepealt "läbi seedima", siis oskan paremini nähtut kirjeldada ja anda soovitusi Mauritiuse hotellitaseme kohta.
Kui teil vähegi jalad all ja süda terve, siis soovitan alati selles riigis, kuhu te olete puhkama tulnud, ringi vaadata ja ringi sõita. Muidu võib tekkida illusioon, et Sofitel koos kõrgema prantsuse keskklassi klientuuriga ongi Mauritius. Nii see muidugi ei ole.
Tavaliselt rendime meie sihtkohas auto, aga kuna siin on liiklus vasakpoolne ja kergelt ka segane, siis seekord valisime minibussi variandi. Et näha rohkem ja mitte stressata, kuhu sõita ja millises reas sõita!
Igaks juhuks ütlen ka kohe selle ära, et kuigi saar on väike, ärge mingil juhul arvake, et jõuate selle ühe päevaga läbi sõita. Kui te ei taha ainult autos istuda, siis te ei näe ühe päevaga midagi. Meie reis hõlmas saare kesk- ja lõunaosa. Eraldi vajavad külastamist saare ida- ja põhja osa. Ning pealinn koos lääneküljega (kus me hetkel ka elame).
Samas olen ma tihti mõelnud, et miks reisikorraldajada alati tripid nii pikad ja väsitavad peavad tegema? Kas on põhjus selles, et kui oled kliendi juba kätte saanud, siis pead talle näitama nii palju kohti kui võimalik ja nii kaua kui võimalik ühe päevaga? Tõenäoliselt on põhjus selles.
Igaljuhul, plaanige üks päev enne ja üks päev pärast ekskursiooni puhkuseks ja siis teele saart avastama!
Mida te siis näete Mauritiusel ringi sõites?
Suhruroost olen juba kirjutanud. Nendega kaasnevad ka suhruvabrikud ja rummivabrikud. Hetkel suhkruvabrikud ei tööta, aga hooajal saab sinna mõõduka tasu eest ka sisse piiluda.
Looduses näete veel banaanisalusid, ananassipõlde, kohvipõõsaid, teepõõsaid. Boi Cheri teevabrik töötab aasta ringi ja ka seda on võimalik külastada.
Ekskursiooni esimene peatuspaik oli laevamudelite vabrikus, kus näidati, kuidas mudelid valmivad. Üks mees teeb ühte mudelit kuu aega! Seetõttu ka kallid hinnad kui soovite ühte taolist endale koju tuua. Edasi vaatasime u 700 000 aasta vanust Trou Aux Cerf' vulkaanikraatrit. Kraatrit täidab tihe mets, aga vaated ümbrusele on jumalikud! Mööda Plaine Champagne teed, mis on kurviderohke ja käänuline, jõudsime välja Grand Bassin', mis on püha hindu tempel ja järv, hindude kogunemiskoht, sest järve veest usuvad nad abi saavat kõikide hädade ja probleemide korral.
Kindlasti üks koht, kuhu te oma teekonnaga sel päeval jõuate on ka Chamareli seitsemevärviline maa ja kosk. Maa on värviline veel vulkaanipurskamise ajast, seega hästi säilinud!
Saare lõunarannikul on ka mitu toredat parki, mis sobivad külastamiseks nii lastele kui ka täiskasvanutele. On olemas nii Le Waterpark kui ka Casela loodus- ja vaba aja park, mis on 14 h suurune park paljude loomade, lindude ja taimedega, mida on võimalik seal imetleda.
Meie valisime külastamiseks krokodillipargi, kus enamasti on näha krokodille, aga ka väga palju erinevaid kilpkonni, kaasa arvatud nii suuri, kelle seljas võite ratsutada! Restoranis pakutakse ka krokodillilihast roogi ja poes krokodillinahast kotte, vöösid, rahakotte jmt. Viimaseid teenusid me eetlistel kaalutlustel ei pruukinud. Minu abikaasale meeldis kõige rohkem suur lõuna poolkera putukate ja liblikate kollektsioon, mis on samuti pargis eraldi majakeses kenasti eksponeeritud. Igaljuhul on park väärt külastamist. Ainuke negatiivne külg on loomade ja niiskusega kaasnevad putukad, keda te tunnete eelkõige pärast pargi külastamist:). Siis kui on juba hilja, sest olete juba ära söödud!
Ekskursioonipäeva sisse jääb kindlasti ka lõunasöök, mis meie puhul tähistas suurel hulgal vett, eelroana praetud krevette ja pearoana riisi ning langustied. Rahakotile tähendas see 1000 kroonist väljaminekut kolmele.
Homme jätkan ma oma hotellituuri meie siinse partneri Elegant Mauritiuse esindajaga ja loodan, et mul on aega vaadata üle ka saare pealinn, Port Louis. Linna asutasid prantslased 1735. aastal ja kuidas see linn näeb välja tänapäeval, sellest jaksan ehk kirjutada homme.
Hotellidest kirjutan ka, aga edaspidi. Pean info enda jaoks kõigepealt "läbi seedima", siis oskan paremini nähtut kirjeldada ja anda soovitusi Mauritiuse hotellitaseme kohta.
Kui teil vähegi jalad all ja süda terve, siis soovitan alati selles riigis, kuhu te olete puhkama tulnud, ringi vaadata ja ringi sõita. Muidu võib tekkida illusioon, et Sofitel koos kõrgema prantsuse keskklassi klientuuriga ongi Mauritius. Nii see muidugi ei ole.
Tavaliselt rendime meie sihtkohas auto, aga kuna siin on liiklus vasakpoolne ja kergelt ka segane, siis seekord valisime minibussi variandi. Et näha rohkem ja mitte stressata, kuhu sõita ja millises reas sõita!
Igaks juhuks ütlen ka kohe selle ära, et kuigi saar on väike, ärge mingil juhul arvake, et jõuate selle ühe päevaga läbi sõita. Kui te ei taha ainult autos istuda, siis te ei näe ühe päevaga midagi. Meie reis hõlmas saare kesk- ja lõunaosa. Eraldi vajavad külastamist saare ida- ja põhja osa. Ning pealinn koos lääneküljega (kus me hetkel ka elame).
Samas olen ma tihti mõelnud, et miks reisikorraldajada alati tripid nii pikad ja väsitavad peavad tegema? Kas on põhjus selles, et kui oled kliendi juba kätte saanud, siis pead talle näitama nii palju kohti kui võimalik ja nii kaua kui võimalik ühe päevaga? Tõenäoliselt on põhjus selles.
Igaljuhul, plaanige üks päev enne ja üks päev pärast ekskursiooni puhkuseks ja siis teele saart avastama!
Mida te siis näete Mauritiusel ringi sõites?
Suhruroost olen juba kirjutanud. Nendega kaasnevad ka suhruvabrikud ja rummivabrikud. Hetkel suhkruvabrikud ei tööta, aga hooajal saab sinna mõõduka tasu eest ka sisse piiluda.
Looduses näete veel banaanisalusid, ananassipõlde, kohvipõõsaid, teepõõsaid. Boi Cheri teevabrik töötab aasta ringi ja ka seda on võimalik külastada.
Ekskursiooni esimene peatuspaik oli laevamudelite vabrikus, kus näidati, kuidas mudelid valmivad. Üks mees teeb ühte mudelit kuu aega! Seetõttu ka kallid hinnad kui soovite ühte taolist endale koju tuua. Edasi vaatasime u 700 000 aasta vanust Trou Aux Cerf' vulkaanikraatrit. Kraatrit täidab tihe mets, aga vaated ümbrusele on jumalikud! Mööda Plaine Champagne teed, mis on kurviderohke ja käänuline, jõudsime välja Grand Bassin', mis on püha hindu tempel ja järv, hindude kogunemiskoht, sest järve veest usuvad nad abi saavat kõikide hädade ja probleemide korral.
Kindlasti üks koht, kuhu te oma teekonnaga sel päeval jõuate on ka Chamareli seitsemevärviline maa ja kosk. Maa on värviline veel vulkaanipurskamise ajast, seega hästi säilinud!
Saare lõunarannikul on ka mitu toredat parki, mis sobivad külastamiseks nii lastele kui ka täiskasvanutele. On olemas nii Le Waterpark kui ka Casela loodus- ja vaba aja park, mis on 14 h suurune park paljude loomade, lindude ja taimedega, mida on võimalik seal imetleda.
Meie valisime külastamiseks krokodillipargi, kus enamasti on näha krokodille, aga ka väga palju erinevaid kilpkonni, kaasa arvatud nii suuri, kelle seljas võite ratsutada! Restoranis pakutakse ka krokodillilihast roogi ja poes krokodillinahast kotte, vöösid, rahakotte jmt. Viimaseid teenusid me eetlistel kaalutlustel ei pruukinud. Minu abikaasale meeldis kõige rohkem suur lõuna poolkera putukate ja liblikate kollektsioon, mis on samuti pargis eraldi majakeses kenasti eksponeeritud. Igaljuhul on park väärt külastamist. Ainuke negatiivne külg on loomade ja niiskusega kaasnevad putukad, keda te tunnete eelkõige pärast pargi külastamist:). Siis kui on juba hilja, sest olete juba ära söödud!
Ekskursioonipäeva sisse jääb kindlasti ka lõunasöök, mis meie puhul tähistas suurel hulgal vett, eelroana praetud krevette ja pearoana riisi ning langustied. Rahakotile tähendas see 1000 kroonist väljaminekut kolmele.
Homme jätkan ma oma hotellituuri meie siinse partneri Elegant Mauritiuse esindajaga ja loodan, et mul on aega vaadata üle ka saare pealinn, Port Louis. Linna asutasid prantslased 1735. aastal ja kuidas see linn näeb välja tänapäeval, sellest jaksan ehk kirjutada homme.
Sunday 28 March 2010
pühapäeval, 28. märtsil 2010
Arvatakse, et esmamulje on inimeste puhul väga oluline. Kui see nii on, siis küllap on see oluline ka uute maade kohta, mida te esmakordselt külastate.
Milline on siis esmamulje Mauritiusest?
Maale pääsemiseks tuleb teil kõigepealt seista pikas järjekorras. Nimelt jõuab Air Mauritiuse lennuk ja Air France lennuk Pariisit kohale umbes 10 minutilise ajavahega, see tähendab, et ca 600 inimest seisab korraga passikontrollis. Ja kuna pabereid tuleb täita lennukis mitu, siis nende läbivaatamine võtab ühelt passikontrolli mehelt keskmiselt 5 - 7 min pere kohta. Nii et ca 30 - 50 minutit seismist täistuubitud ruumis - see on see, millega te kõigepealt kokku puutute. Varuge endale pudelis vett ja lehvik, millega õhku liigutada!
Kui olete takso või rendiauto või tranfeeribussiga oma hotelli poole teele asunud, siis kõigepealt näete te lõpmatuid suhkruroovälju. Nii nagu Eestis on põllud vilja, kartuli ja heina all, nii on siin peamiseks kultuuriks suhkruroog. Saadakse üks saak aastas, koristatakse seda vahemikus juunist novembrini, nii et hetkel võib näha kõikjal ca 2 meetri kõrgust suhkruroogu, mida ka hoolsalt kastetakse. Taamal nätete ka mägesid, kõrgeim koht ca 800 m üle merepinna.
Ja natuke aafrikapärast segadust ja korralagedust, mis puudutab kohalike majakesi ja elu - olu. Ning väga värvilisi hindu templeid. Ehk siis üks kirju - mirju seltskond elab siin koos. Pisikesele saarele, ca 90 km põhjast lõunasse ja 45 km idast läände, on elama asunud ca 1,2 miljonit eri rahvusest ja eri usku inimest. Ja vähemalt esialgse mulje põhjal elavad nad koos sõbralikult!
Täna oli meil turupäev. Nimelt toimub igal neljapäeval ja pühapäeval Quatre Bornes kohalik turg, mis on umbes selline nagu meie Kadaka turg 20 aastat tagasi ja lisaks sellele siis aafrikapärased kaubad, lõhnad, hääled, toidud...
Ma ei näinud vist ühtegi asja, mida sellelt turult osta poleks saanud! Iseküsimus kuidas 40c leitsakus üldse ellu jääda ja alles pärast seda, kuidas millegisse süveneda ja osta! Kohutavalt suur hulk inimesi, kes trügivad mööda kitsaid koridore ehk siis ostjaid ja müüjad, kes oma kangarullide otsas kõva häälega oma kaupa kiidavad, selline virrvarr paneb eestlasel pea ringi käima! Üheõnaga, enam - vähem meie maitsele sobivad suvekliedid maksavad ca 100 - 200 kr tükk, rannaplätud 70 kr paar, puuvili 1 - 2 kr tükk.
Hetkel turul saada õunad, pirnid, papaiad, guaavad. Muu on juba importkaup.
Kuna rahvast oli nii palju, aga õhku üldse mitte, siis pidin iga 10 minuti järel nina õue pistma, et natuke lämbet õhku kopsudesse tõmmata. Siit järeldus, et turul ei ole kerge käia! Vähemalt mitte Mauritiuse turul!
Teel hotelli peatusime veel ühe nö vabrikupoe ees, mida siinkandis on väga palju. Kesk - Mauritiuses asuvad suured tehased, kus õmmeldakse riideid tuntud USA ja Prantsuse kaubamärkidele. Kõige rohkem on vabrikupoode Florealis ja Curepipe's, aga ka Quatre Bornes on neid.
Vabrikupoodi sisenedes peate te teadma, et kohe võtab teile "sappa" üks müüjatest või isegi mitu (oleneb kui palju on poes teisi kliente) ja väga - väga keeruline on tulla poest ära ostuta. Kuna 5 minutiga sätitakse teie ette 20 kashmiirist tsemprit, mille kvaliteet (ka kahjuks hinnad) on siin väga kõrged. Siis 100 T- särki, kleiti, mida veel. Tingida saab nii turul kui poes, kindlasti ei tasu osta midagi sildil näidatud hinnaga. Kuigi Lonely Planet soovitab tingida 30% alghinnast, siis meil õnnestus saada allahindlust ca 20 - 25%. Umbes nii, et kui kashmiirist sall maksis 65 euri, siis meie otsime 50 euriga ja kui 3 särki maksid kokku 100 eur'i, siis meie ostsime need 75 euroga.
Eelkõige saab siit hankida ilusaid kashmiirist tsempreid, salle, indiapäraseid voodikatteid ja laualinu, branditooteid (turult koopiaid) ja vabrikupoest originaale - särke, dresse, aga ka kotte ja kingi. Rääkimata suveniiridest.
Homme on mul tööpäev, st lähen tutvuma kohalike hotellidega, et neid siis juba edaspidi eesti inimestele pakkuda ja tutvustada. Ja eestlastele Mauritius meeldib, meid on siin hetkel palju ja usun, et ka tulevikus.
Milline on siis esmamulje Mauritiusest?
Maale pääsemiseks tuleb teil kõigepealt seista pikas järjekorras. Nimelt jõuab Air Mauritiuse lennuk ja Air France lennuk Pariisit kohale umbes 10 minutilise ajavahega, see tähendab, et ca 600 inimest seisab korraga passikontrollis. Ja kuna pabereid tuleb täita lennukis mitu, siis nende läbivaatamine võtab ühelt passikontrolli mehelt keskmiselt 5 - 7 min pere kohta. Nii et ca 30 - 50 minutit seismist täistuubitud ruumis - see on see, millega te kõigepealt kokku puutute. Varuge endale pudelis vett ja lehvik, millega õhku liigutada!
Kui olete takso või rendiauto või tranfeeribussiga oma hotelli poole teele asunud, siis kõigepealt näete te lõpmatuid suhkruroovälju. Nii nagu Eestis on põllud vilja, kartuli ja heina all, nii on siin peamiseks kultuuriks suhkruroog. Saadakse üks saak aastas, koristatakse seda vahemikus juunist novembrini, nii et hetkel võib näha kõikjal ca 2 meetri kõrgust suhkruroogu, mida ka hoolsalt kastetakse. Taamal nätete ka mägesid, kõrgeim koht ca 800 m üle merepinna.
Ja natuke aafrikapärast segadust ja korralagedust, mis puudutab kohalike majakesi ja elu - olu. Ning väga värvilisi hindu templeid. Ehk siis üks kirju - mirju seltskond elab siin koos. Pisikesele saarele, ca 90 km põhjast lõunasse ja 45 km idast läände, on elama asunud ca 1,2 miljonit eri rahvusest ja eri usku inimest. Ja vähemalt esialgse mulje põhjal elavad nad koos sõbralikult!
Täna oli meil turupäev. Nimelt toimub igal neljapäeval ja pühapäeval Quatre Bornes kohalik turg, mis on umbes selline nagu meie Kadaka turg 20 aastat tagasi ja lisaks sellele siis aafrikapärased kaubad, lõhnad, hääled, toidud...
Ma ei näinud vist ühtegi asja, mida sellelt turult osta poleks saanud! Iseküsimus kuidas 40c leitsakus üldse ellu jääda ja alles pärast seda, kuidas millegisse süveneda ja osta! Kohutavalt suur hulk inimesi, kes trügivad mööda kitsaid koridore ehk siis ostjaid ja müüjad, kes oma kangarullide otsas kõva häälega oma kaupa kiidavad, selline virrvarr paneb eestlasel pea ringi käima! Üheõnaga, enam - vähem meie maitsele sobivad suvekliedid maksavad ca 100 - 200 kr tükk, rannaplätud 70 kr paar, puuvili 1 - 2 kr tükk.
Hetkel turul saada õunad, pirnid, papaiad, guaavad. Muu on juba importkaup.
Kuna rahvast oli nii palju, aga õhku üldse mitte, siis pidin iga 10 minuti järel nina õue pistma, et natuke lämbet õhku kopsudesse tõmmata. Siit järeldus, et turul ei ole kerge käia! Vähemalt mitte Mauritiuse turul!
Teel hotelli peatusime veel ühe nö vabrikupoe ees, mida siinkandis on väga palju. Kesk - Mauritiuses asuvad suured tehased, kus õmmeldakse riideid tuntud USA ja Prantsuse kaubamärkidele. Kõige rohkem on vabrikupoode Florealis ja Curepipe's, aga ka Quatre Bornes on neid.
Vabrikupoodi sisenedes peate te teadma, et kohe võtab teile "sappa" üks müüjatest või isegi mitu (oleneb kui palju on poes teisi kliente) ja väga - väga keeruline on tulla poest ära ostuta. Kuna 5 minutiga sätitakse teie ette 20 kashmiirist tsemprit, mille kvaliteet (ka kahjuks hinnad) on siin väga kõrged. Siis 100 T- särki, kleiti, mida veel. Tingida saab nii turul kui poes, kindlasti ei tasu osta midagi sildil näidatud hinnaga. Kuigi Lonely Planet soovitab tingida 30% alghinnast, siis meil õnnestus saada allahindlust ca 20 - 25%. Umbes nii, et kui kashmiirist sall maksis 65 euri, siis meie otsime 50 euriga ja kui 3 särki maksid kokku 100 eur'i, siis meie ostsime need 75 euroga.
Eelkõige saab siit hankida ilusaid kashmiirist tsempreid, salle, indiapäraseid voodikatteid ja laualinu, branditooteid (turult koopiaid) ja vabrikupoest originaale - särke, dresse, aga ka kotte ja kingi. Rääkimata suveniiridest.
Homme on mul tööpäev, st lähen tutvuma kohalike hotellidega, et neid siis juba edaspidi eesti inimestele pakkuda ja tutvustada. Ja eestlastele Mauritius meeldib, meid on siin hetkel palju ja usun, et ka tulevikus.
Saturday 27 March 2010
laupäeval, 27. märtsil
Täna on meie 6. päev saarel ja eriliseks teeb selle päeva asjaolu, et täna sajab vihma. Vihma on siin tegelikult lubatud igaks päevaks, aga sadama hakkas täna pärastlõunat kui olime merel.
Meie merepäev nägi välja üsna tüüpiline. Ükskõik, kus maailma otsas te ka poleks, kõikjal pakutakse turistidele ka päeva merel veetmiseks, eks ole. Hommikul koguti minibussidega rahvas Sofitelist ja Hiltonist peale, viidi kl 9'ks sadamasse, sealt startis lugematul hulgal katamaraane, kiirpaate jm veesõidukeid turistidega, kõigil üks siht - minna vaatama delfiine Tamarini lahte, kus nad igal hommikul oma hommikutiire teevad! Ja tõepoolest delfiinid tulid meile end näitama! Kuus - seitse delfiini liuglesid väledalt paatide ja laevade vahel, kus turistid neid kaamerasse püüdsid saada.
Delfiine vabas looduses näha on imetlusväärne. Pärast seda enam delfinaarium ei tõmba!
Pärast delfiine võtsime kursi väikesele lahele, kus oli kena koht snorkeldamiseks - palju värvilisi kalu ja koralle ning seal kulus meie merereisist tunnikene. Samal ajal kui turistid ujusid, tegid pardapoisid meile süüa. Igal katamaraanil oli grillimiseks ahi, kus tehti eesti mõistes shaslõkki, grilliti kala ja ei puudunud ka kohalik delikatess - lobster! Riis - pasta - salat - vein - õlu - kohalik rumm ja karastusjoogid olid kaldalt kaasa võetud. Magustoiduks grilliti meile banaane! Lõunasöök oli parim, mida soovida! Pärast lõunat viidi meid pisikesele Benitier'i saarele, kus oli veel võimalus ujuda ja puhata. Pärast seda algas teekond tagasi ja läks lahti ka vihmasadu. Ja sadu muudkui kestab! Ja minu pea käib ringi justkui oleksin veel merel!
Reisi pilte (merereisi omad tagapool) saab vaadata siin - http://public.fotki.com/MarilynM/mauritius-2010/
Kui te olete palju maailmas ringi reisinud, siis te tõenäoliselt ei vaja minu järgmiseid õpetussõnu pika lennureisi üleelamise kohta. Meie reis Mauritiusele algas Pariisist ja kestis hetkest kui lennukit hakati väravast välja pukseerma 11 tundi ja 40 minutit, millele lisandus lennukis olemise aeg enne õhkutõusmist, ca 1 tund.
Millega siis tegeleda 12 - 13 tundi? Kui öö jääb vahele, siis tuleb kindlasti magada. Seda puhkust on vaja, et omada energiat järgmisel hommikul lennukist lahkumiseks ja hotelli jõudmiseks.
Ma kadestan inimesi, kes saavad selili olles magama jääda! Mina kahjuks ei saa ja seetõttu palusin perearstil kirjutada endale sellised unerohud, mis kiiresti mõjuma hakkavad, 6 - 8 tundi magada lasevad ja pärast uniseks ei jäta. Enne und aga tuleb millegagi tegeleda ja sellele tuleb mõelda juba kodus - raamatud, mängukaardid, laptop on igati asjalikud kaaslased nii pikal reisil. Õnneks on tänapäeva lennukites personaalsed ekraanid, kust saad valida filme ja mänge personaalseks vaatamiseks. Air Mauritiuse pardal on need igaljuhul korralikud.
Kaks viimast tundi lennukis kulusid hommikusöögile, enda ja asjade korrastamisele ja hommikusele unistamisele eelolevast reisist:)
Mõned olulised asjad veel kaasavõtmiseks- soojad kodused sokid, hambahari- ja pasta, käte-, näo- ja huulekreem ning kindlasti palju lugemisvara, et aeg kiiremini kuluks.
Hakkan tänaseks oma blogi lõpetama, sest õhtusöögi aeg on käes ja õhtusöök on teatavasti hotellielu olulisemaid hetki, milleks tuleb põhjalikult ette valmistada! Et siis ennast tuleb ette valmistada muidugi. Parimad õhturiided selga ja suu punaseks - selline on Sofiteli õhtusöögi dress code (naistele)!
Eelneval viiel õhtul pole ma kohanud ühtegi eelrooga, pearooga või magustoitu, mis oleks olnud ka eelmise päeva menüüs. Umbes 20 nimetust eelroogi ja salateid, 5 sorti kana, 5 sorti kala, lambaliha, loomaliha, kartulid, pasta, riis, sushi, 10 sorti juustu ja 20 valikut magustoitu, selline on ühe õhtu keskmine valik!
Ja kuna täna on laupäev, siis on toimumas rannabaaris ka 60'ndate tantsuõhtu, kuhu meil on plaanis peale õhtusööki kindlasti minna!
Kui homme vihma ei saja, siis pärast hommikusööki on meil plaanis suunduda ca 10 km kaugusel asuvasse linnakesse turule. Turu-uudistest ja hindadest siis juba homme!
Meie merepäev nägi välja üsna tüüpiline. Ükskõik, kus maailma otsas te ka poleks, kõikjal pakutakse turistidele ka päeva merel veetmiseks, eks ole. Hommikul koguti minibussidega rahvas Sofitelist ja Hiltonist peale, viidi kl 9'ks sadamasse, sealt startis lugematul hulgal katamaraane, kiirpaate jm veesõidukeid turistidega, kõigil üks siht - minna vaatama delfiine Tamarini lahte, kus nad igal hommikul oma hommikutiire teevad! Ja tõepoolest delfiinid tulid meile end näitama! Kuus - seitse delfiini liuglesid väledalt paatide ja laevade vahel, kus turistid neid kaamerasse püüdsid saada.
Delfiine vabas looduses näha on imetlusväärne. Pärast seda enam delfinaarium ei tõmba!
Pärast delfiine võtsime kursi väikesele lahele, kus oli kena koht snorkeldamiseks - palju värvilisi kalu ja koralle ning seal kulus meie merereisist tunnikene. Samal ajal kui turistid ujusid, tegid pardapoisid meile süüa. Igal katamaraanil oli grillimiseks ahi, kus tehti eesti mõistes shaslõkki, grilliti kala ja ei puudunud ka kohalik delikatess - lobster! Riis - pasta - salat - vein - õlu - kohalik rumm ja karastusjoogid olid kaldalt kaasa võetud. Magustoiduks grilliti meile banaane! Lõunasöök oli parim, mida soovida! Pärast lõunat viidi meid pisikesele Benitier'i saarele, kus oli veel võimalus ujuda ja puhata. Pärast seda algas teekond tagasi ja läks lahti ka vihmasadu. Ja sadu muudkui kestab! Ja minu pea käib ringi justkui oleksin veel merel!
Reisi pilte (merereisi omad tagapool) saab vaadata siin - http://public.fotki.com/MarilynM/mauritius-2010/
Kui te olete palju maailmas ringi reisinud, siis te tõenäoliselt ei vaja minu järgmiseid õpetussõnu pika lennureisi üleelamise kohta. Meie reis Mauritiusele algas Pariisist ja kestis hetkest kui lennukit hakati väravast välja pukseerma 11 tundi ja 40 minutit, millele lisandus lennukis olemise aeg enne õhkutõusmist, ca 1 tund.
Millega siis tegeleda 12 - 13 tundi? Kui öö jääb vahele, siis tuleb kindlasti magada. Seda puhkust on vaja, et omada energiat järgmisel hommikul lennukist lahkumiseks ja hotelli jõudmiseks.
Ma kadestan inimesi, kes saavad selili olles magama jääda! Mina kahjuks ei saa ja seetõttu palusin perearstil kirjutada endale sellised unerohud, mis kiiresti mõjuma hakkavad, 6 - 8 tundi magada lasevad ja pärast uniseks ei jäta. Enne und aga tuleb millegagi tegeleda ja sellele tuleb mõelda juba kodus - raamatud, mängukaardid, laptop on igati asjalikud kaaslased nii pikal reisil. Õnneks on tänapäeva lennukites personaalsed ekraanid, kust saad valida filme ja mänge personaalseks vaatamiseks. Air Mauritiuse pardal on need igaljuhul korralikud.
Kaks viimast tundi lennukis kulusid hommikusöögile, enda ja asjade korrastamisele ja hommikusele unistamisele eelolevast reisist:)
Mõned olulised asjad veel kaasavõtmiseks- soojad kodused sokid, hambahari- ja pasta, käte-, näo- ja huulekreem ning kindlasti palju lugemisvara, et aeg kiiremini kuluks.
Hakkan tänaseks oma blogi lõpetama, sest õhtusöögi aeg on käes ja õhtusöök on teatavasti hotellielu olulisemaid hetki, milleks tuleb põhjalikult ette valmistada! Et siis ennast tuleb ette valmistada muidugi. Parimad õhturiided selga ja suu punaseks - selline on Sofiteli õhtusöögi dress code (naistele)!
Eelneval viiel õhtul pole ma kohanud ühtegi eelrooga, pearooga või magustoitu, mis oleks olnud ka eelmise päeva menüüs. Umbes 20 nimetust eelroogi ja salateid, 5 sorti kana, 5 sorti kala, lambaliha, loomaliha, kartulid, pasta, riis, sushi, 10 sorti juustu ja 20 valikut magustoitu, selline on ühe õhtu keskmine valik!
Ja kuna täna on laupäev, siis on toimumas rannabaaris ka 60'ndate tantsuõhtu, kuhu meil on plaanis peale õhtusööki kindlasti minna!
Kui homme vihma ei saja, siis pärast hommikusööki on meil plaanis suunduda ca 10 km kaugusel asuvasse linnakesse turule. Turu-uudistest ja hindadest siis juba homme!
Thursday 25 March 2010
neljapäev, 25. märts 2010
Mida siis kujutab endast meie kohalik linnake Flick en Flack? Missuguse Eesti linnaga seda võrrelda? Narva - Jõesuuga? No ma ei tea. Keset linna on suur maantee, millest ühele poole jäävad kohalike elanike kodud ja ehk ka mõned rendikorterid suvitajatele, poed, kohvikud jmt avalikud asutused ning teisele poole jäävad meri ja rand. Rand on avalik, avatud kõigile linnakodanikele ja ka turistidele, kes oma hotellirannast ehk tüdinenud. Kohalikud elavad rannas oma igapäevast elu nagu meie pärnakad Pärnu rannas, jalutavad koertega, kurameerivad, söövad jäätist jmt. Kesklinnast vasakule ja paremale mere äärde jäävad hotellid ja hotellirannad.
Täna tutvusime natuke kohaliku keskusega ja külastasime supermarketit Spar, mis on üsna meie Selveri sarnane poekene, ainult ca 10 korda väiksem. Tuttavaid kaubamärke oli ka, näiteks Nivea, Coca Cola, Red Bull, aga mitte üleliia palju. Toidukraami hinnad tundusid sarnased eesti hindadega, importkaup tiba kallim. Meie 2 kotti turistikaupa (vesi, õlu, krõpsud jmt) läksid maksma ca 300 krooni.
Kui teil on vaja ööbida Pariisi lennujaama hotellis, et järgmisel hommikul uuele lennule startida, siis millise hotelli te valite? Hotelle on lennujaamas ca 15. Mul võttis kuu aega otsustamiseks, enne kui bronnisin ära Marriotti. Ainuke eristuv hotell neist on Sheraton, sest see asub otse terminalis 2, mis tähendab seda, et otse lennukilt on teil võimalus ilma õue minemata hotelli jõuda. Hotellitoa hind üheks ööks maksab aga 250 eur kahele.
Tasuta shuttle buss viib aga 2 km kaugusel asuvasse hotellilinnakusse, kus kahel pool teed ootavad teid Marriott, Holiday Inn, Milleenium, Hilton ja veel umbes 10 nimetust pakkujaid. Toa hinnad algavad u 100 eurost toa kohta ilma hommikusöögita ja koos hommikueinega maksavad nad ca 150 euri. Ehk siis ca 100 euri võitu või kaotust oma laiskuse eest juhul kui otsustate siiski Sheratoni kasuks.
Marriott on väga korralik 4* hotell, mida ma soovitan. Suur tuba ja vannituba, kenad avalikud ruumid, söödav hommikusöök, 20 eur'i maksev wifi ööpäeva kohta, muud polegi lisada. SAS'iga tulles võtke 2 peatust lennujaama sisese rongiga terminalini 3 ja sealt käib iga 20 min tagant tasuta buss, mis kõik need hotellid läbi kolistab ja teid umbes 15-20 min Marrioti ette toob.
Täna tegime hotelli rannas tutvust Tico'ga, kes meile lahkelt oma teenuseid pakkus. Nimelt müüb tema Sofiteli ja kõrvalolevas Hiltoni rannas soovijatele paadireise snorgeldamiseks, delfiinidega ujumiseks ja inimtühjal saarel mereandidega maiustamiseks. Üks selline reis privaatse kaatriga maksab 100 eurot inimese kohta ja katamaraaniga, mis mahutab ca 20 võõrast inimest kokku, maksab see 60 eurot inimese kohta.
Reis toimub juba ülehomme, sest Ticolt kuulsime ka põrutavat uudist - järgmise nädala alguseks on Mauritiusele oodata orkaani, mis end kusagil Aafrika vetes hetkel kokku kogub. Nii et reis tuleb ära teha kindlasti sel nädalavahetusel, sest vaikset merd pole enam kauaks!
Mine tea kas oli see jutt hea müügitrikk või oli mehel tõsi taga. Elame - näeme.
Täna tutvusime natuke kohaliku keskusega ja külastasime supermarketit Spar, mis on üsna meie Selveri sarnane poekene, ainult ca 10 korda väiksem. Tuttavaid kaubamärke oli ka, näiteks Nivea, Coca Cola, Red Bull, aga mitte üleliia palju. Toidukraami hinnad tundusid sarnased eesti hindadega, importkaup tiba kallim. Meie 2 kotti turistikaupa (vesi, õlu, krõpsud jmt) läksid maksma ca 300 krooni.
Kui teil on vaja ööbida Pariisi lennujaama hotellis, et järgmisel hommikul uuele lennule startida, siis millise hotelli te valite? Hotelle on lennujaamas ca 15. Mul võttis kuu aega otsustamiseks, enne kui bronnisin ära Marriotti. Ainuke eristuv hotell neist on Sheraton, sest see asub otse terminalis 2, mis tähendab seda, et otse lennukilt on teil võimalus ilma õue minemata hotelli jõuda. Hotellitoa hind üheks ööks maksab aga 250 eur kahele.
Tasuta shuttle buss viib aga 2 km kaugusel asuvasse hotellilinnakusse, kus kahel pool teed ootavad teid Marriott, Holiday Inn, Milleenium, Hilton ja veel umbes 10 nimetust pakkujaid. Toa hinnad algavad u 100 eurost toa kohta ilma hommikusöögita ja koos hommikueinega maksavad nad ca 150 euri. Ehk siis ca 100 euri võitu või kaotust oma laiskuse eest juhul kui otsustate siiski Sheratoni kasuks.
Marriott on väga korralik 4* hotell, mida ma soovitan. Suur tuba ja vannituba, kenad avalikud ruumid, söödav hommikusöök, 20 eur'i maksev wifi ööpäeva kohta, muud polegi lisada. SAS'iga tulles võtke 2 peatust lennujaama sisese rongiga terminalini 3 ja sealt käib iga 20 min tagant tasuta buss, mis kõik need hotellid läbi kolistab ja teid umbes 15-20 min Marrioti ette toob.
Täna tegime hotelli rannas tutvust Tico'ga, kes meile lahkelt oma teenuseid pakkus. Nimelt müüb tema Sofiteli ja kõrvalolevas Hiltoni rannas soovijatele paadireise snorgeldamiseks, delfiinidega ujumiseks ja inimtühjal saarel mereandidega maiustamiseks. Üks selline reis privaatse kaatriga maksab 100 eurot inimese kohta ja katamaraaniga, mis mahutab ca 20 võõrast inimest kokku, maksab see 60 eurot inimese kohta.
Reis toimub juba ülehomme, sest Ticolt kuulsime ka põrutavat uudist - järgmise nädala alguseks on Mauritiusele oodata orkaani, mis end kusagil Aafrika vetes hetkel kokku kogub. Nii et reis tuleb ära teha kindlasti sel nädalavahetusel, sest vaikset merd pole enam kauaks!
Mine tea kas oli see jutt hea müügitrikk või oli mehel tõsi taga. Elame - näeme.
Wednesday 24 March 2010
kolmapäev, 24. märts 2010
Külla minnes ja seal olles üldjuhul ei kritiseerita. Seetõttu vaatan minagi täna vaid häid külgi, mis mulle Sofitelis olles on silma jäänud.
Kõigepealt muidugi soe vesi. Olles küll tõeline eestlane, aga mitte nii tõeline, kes 18c vette ujuma läheb, meeldib mulle ainult soe vesi. Pärnu rannas ei lähe ma kunagi vette kui temperatuur pole seal üle 23c. Ja seda just väga tihti ei juhtu. Seega 30c vesi on täpselt selline, mida ma puhkuse ajal vajan. Ainult istukski vees! Ja peale selle meeldib mulle siin ka veest välja tulla! Erinevalt Kanaaridest ja Vahemere äärsetest puhkusekohtadest, ei tule siin end lõdisedes käteräti sisse keerata, et mitte näida külmast võetud sinise kanana.
Peale selle on siin meeldivalt puhas. Küll nemad siin nühivad ja pühivad kogu aeg. Meie tuba koristab kohalik tüdruk sellise armastusega nagu see oleks tema enda magamistuba. Hotelli territoorium on suur ja roheline, aed on kenasti hooldatud ja haritud. Midagi pole ette heita!
Teenindus tundub esmapilgul väärt samuti hinnet 5. Kõik on sõbralikud ja kõnetavad sind esmakohtumisel prantsuse keeles. Nähes, et see pole sinu emakeel, lähevad kiiresti inglise keele peale üle. Kuigi rannas müügitegevus ikka käib, ei ole see nii pealetükkiv kui näiteks Sri Lankas. Kohalike pakkujate sõnul on neil vaja luba rannas müügitegevuseks ja samuti on neile antud ette ranged piirid, kus toimetada. Hotelli territooriumile nad näiteks tulla ei tohi.
Teeme väikese arvestuse. Olen reisinud ca 10 aastat. Külastanud selle ajaga u 50 riiki, paljusid mitu korda, Hollandit ca 20 korda. Seega olen Tallinna lennujaamast välja sõitnud ca 100 korda ja samapalju sisse. Selle ajaga on mu pagas omapead kõndima läinud 3 korral. Kas mul on vedanud või mitte?
Igaljuhul Pariisi SAS'i kadunud pagasi osakonna töötaja oli saanud super koolituse selles osas, kuidas suhelda klientidega, kellel pole olnud õnne tõsta oma kott maha pagasilindilt ja kes seetõttu on tigedad, tülpinud, vihased ja sõjakad.
10 sekundiga oli selge, et meie kohver jäi Kopenhagenisse ja kuna laupäeval rohkem lende Pariisi plaanis polnud, pannakse see kohe - kohe teele Saksamaa poole, kust see Frankfurdi kaudu peaks jõudma meie hotelli hiljemalt kl 23.15.
Mind tegi selline optimism veelgi ettevaatlikumaks. Kui nad ei suutnud kotti panna õigele lennule koos meie ja teise kohvriga, siis kuidas nad suudavad selle lennutada Frankfurdi kaudu meie hotelli täiesti iseseisvalt? Sellistes olukordades umbusk muidugi ei aita. Ainuke, mis mul õnnestus välja noolida, oli tütarlapse telefoni number. Pidin talle kl 9 helistama, et kontrollida kas meie kott asus Frankfurdist Pariisi poole teele. Ja usukuge või mitte, kõik sujus, kontrollkõne sai tehtud ja kott lubati hotelli tuua. Kl 23.11 helises telefon - vastuvõtust teatati, et meie kott on lobbys ja see tuuakse kohe meie tuppa. Kl 23.15 vahetasid 2 eurot jootrahana omanikku, tõmbasin koti tuppa ja suikusin unne. 6 pikka stressirikast tundi olid lõppenud.
Täna pistsime oma nina ja varbad ka hotelli territooriumilt välja. Meil oli võimalik jalutada hotellist kas vasakule või paremale. Valisime vasaku suuna. Sinna jäi veel 2 hotelli - Taj Exotica Resort ja The Sands Resort. Taj on tegelikult mu lemmikbrand. Kuigi mul on vaid 2 korda olnud võimalik selles hotelliketis ööbida, tahaksin ikka ja jälle sinna tagasi. Mauritiuse Taj jättis täiesti väljasurnud resorti mulje. Peale haigutavate politseinike, kes hotelli rannast tulijate eest valvasid, jäi silma vaid üks vene abielupaar väikese poisiga. Kuidas teile meeldiks maksta 8000 eur'i kümne öö eest ja veeta see täiesti inimtühjas hotellis? Mis oleks parem kas brandi au tõttu hoida hotell tühjana või lasta hinda alla, et turistid saaksid tulla? Nojah, mul on oma arvamus, aga eks see sõltub omanike poliitikast. Siin on mindud esimest rada mööda....
Meie hotell ja naaberhotellid (ühel pool siis Taj Exotica) ja teisel pool Hilton, asuvad Mauritiuse läänekaldal, Flic en Flack'i rannas. Hollandlased, kes siia randa 18 sajandil esimesena jõudsid, nimetasid selle koha nii - Fried Landt Flaak (vaba ja tasane maa). Kuidas Flic en Flack praegu välja paistab, sellest siis juba homme.
Kõigepealt muidugi soe vesi. Olles küll tõeline eestlane, aga mitte nii tõeline, kes 18c vette ujuma läheb, meeldib mulle ainult soe vesi. Pärnu rannas ei lähe ma kunagi vette kui temperatuur pole seal üle 23c. Ja seda just väga tihti ei juhtu. Seega 30c vesi on täpselt selline, mida ma puhkuse ajal vajan. Ainult istukski vees! Ja peale selle meeldib mulle siin ka veest välja tulla! Erinevalt Kanaaridest ja Vahemere äärsetest puhkusekohtadest, ei tule siin end lõdisedes käteräti sisse keerata, et mitte näida külmast võetud sinise kanana.
Peale selle on siin meeldivalt puhas. Küll nemad siin nühivad ja pühivad kogu aeg. Meie tuba koristab kohalik tüdruk sellise armastusega nagu see oleks tema enda magamistuba. Hotelli territoorium on suur ja roheline, aed on kenasti hooldatud ja haritud. Midagi pole ette heita!
Teenindus tundub esmapilgul väärt samuti hinnet 5. Kõik on sõbralikud ja kõnetavad sind esmakohtumisel prantsuse keeles. Nähes, et see pole sinu emakeel, lähevad kiiresti inglise keele peale üle. Kuigi rannas müügitegevus ikka käib, ei ole see nii pealetükkiv kui näiteks Sri Lankas. Kohalike pakkujate sõnul on neil vaja luba rannas müügitegevuseks ja samuti on neile antud ette ranged piirid, kus toimetada. Hotelli territooriumile nad näiteks tulla ei tohi.
Teeme väikese arvestuse. Olen reisinud ca 10 aastat. Külastanud selle ajaga u 50 riiki, paljusid mitu korda, Hollandit ca 20 korda. Seega olen Tallinna lennujaamast välja sõitnud ca 100 korda ja samapalju sisse. Selle ajaga on mu pagas omapead kõndima läinud 3 korral. Kas mul on vedanud või mitte?
Igaljuhul Pariisi SAS'i kadunud pagasi osakonna töötaja oli saanud super koolituse selles osas, kuidas suhelda klientidega, kellel pole olnud õnne tõsta oma kott maha pagasilindilt ja kes seetõttu on tigedad, tülpinud, vihased ja sõjakad.
10 sekundiga oli selge, et meie kohver jäi Kopenhagenisse ja kuna laupäeval rohkem lende Pariisi plaanis polnud, pannakse see kohe - kohe teele Saksamaa poole, kust see Frankfurdi kaudu peaks jõudma meie hotelli hiljemalt kl 23.15.
Mind tegi selline optimism veelgi ettevaatlikumaks. Kui nad ei suutnud kotti panna õigele lennule koos meie ja teise kohvriga, siis kuidas nad suudavad selle lennutada Frankfurdi kaudu meie hotelli täiesti iseseisvalt? Sellistes olukordades umbusk muidugi ei aita. Ainuke, mis mul õnnestus välja noolida, oli tütarlapse telefoni number. Pidin talle kl 9 helistama, et kontrollida kas meie kott asus Frankfurdist Pariisi poole teele. Ja usukuge või mitte, kõik sujus, kontrollkõne sai tehtud ja kott lubati hotelli tuua. Kl 23.11 helises telefon - vastuvõtust teatati, et meie kott on lobbys ja see tuuakse kohe meie tuppa. Kl 23.15 vahetasid 2 eurot jootrahana omanikku, tõmbasin koti tuppa ja suikusin unne. 6 pikka stressirikast tundi olid lõppenud.
Täna pistsime oma nina ja varbad ka hotelli territooriumilt välja. Meil oli võimalik jalutada hotellist kas vasakule või paremale. Valisime vasaku suuna. Sinna jäi veel 2 hotelli - Taj Exotica Resort ja The Sands Resort. Taj on tegelikult mu lemmikbrand. Kuigi mul on vaid 2 korda olnud võimalik selles hotelliketis ööbida, tahaksin ikka ja jälle sinna tagasi. Mauritiuse Taj jättis täiesti väljasurnud resorti mulje. Peale haigutavate politseinike, kes hotelli rannast tulijate eest valvasid, jäi silma vaid üks vene abielupaar väikese poisiga. Kuidas teile meeldiks maksta 8000 eur'i kümne öö eest ja veeta see täiesti inimtühjas hotellis? Mis oleks parem kas brandi au tõttu hoida hotell tühjana või lasta hinda alla, et turistid saaksid tulla? Nojah, mul on oma arvamus, aga eks see sõltub omanike poliitikast. Siin on mindud esimest rada mööda....
Meie hotell ja naaberhotellid (ühel pool siis Taj Exotica) ja teisel pool Hilton, asuvad Mauritiuse läänekaldal, Flic en Flack'i rannas. Hollandlased, kes siia randa 18 sajandil esimesena jõudsid, nimetasid selle koha nii - Fried Landt Flaak (vaba ja tasane maa). Kuidas Flic en Flack praegu välja paistab, sellest siis juba homme.
Tuesday 23 March 2010
teisipäeval, 23. märtsil 2010
23. märts 2010
Täna on minu puhkuse 4. päev, aga alles nüüd tunnen end niipalju puhanuna, et kirjutada esmamuljetest ja pikast teekonnast siia, Mauritiusele.
Mida siis kujutab endast luksushotell Sofitel Imperial, kus me elame? Tegelikult mitte midagi väga luksuslikku, aga hea 5* hotelli mõõdu annab see välja küll. Õigemini esimese 35 h jooksul ei ole leidnud suurt midagi, mille üle kaevata. Meil on mugav korteri tüüpi sviit, kus on elutuba, magamistuba, garderoob ja 2 vannituba ning suured rõdud. Vannituba on suur nagu meil kodus ja mööbel on kaasaegne ning sisutus korralik. No tuleb juba meelde, mille üle kurta - liiga aeglane Internet, mis töötab põhimõttel, et kui tahan näiteks avada GoldTraveli lehte, siis toksin aadressi sisse ja käin vahepeal muid asju toimetamas ning kui 5 min pärast naasen, on leht lahti. Et minna alalehele, võtab taas 5 min aega jne jne..
Kodust erinev on veel see, et pidevalt töötab konditsioneer, aga temp ikkagi alla 26c toas ei lange. Aga see on siiki parem kui õues valitsev 30c. Ja seda ainult juhul kui päike ei paista. Ja päikest tõesti veel eriti näinud pole ehk ainult korraks pilve tagant. Kuid õhuniiskus on 70% ja see tähendab seda, et kõik on niiske ja higi voolab ning juuksed on märjad ja lokkis. Mul on kogu elu paksud juuksed olnud, aga siin on küll tunne, et selja peal on tonn karvu, mis on pidevalt märjad ja ei allu kontrollile!
Kuigi räägitakse, et Mauritiusel ei ole nö low ja - high hooaega (kui välja jätta jõulud ja aastavahetus, mil hotellid prantslastest pungil täis), siis hetkel on siin varasügis, mis tähendab temperatuuri varjus ca 30c, õhuniiskust 70 - 90% ja pooltühje hotelle ning vihmasadusid. Inimestele, kellele see eespool kirjeldatud kliima ei meeldi, ei sobi, peaksid siia tulema meie suvel, nende talvel, kui temp on siin 20 - 25c, taevas päikseline ja kuiv. Mäletan, et soomlased teevad oma otselennud siia just sel aastaajal, nii et kõigil veel hea võimalus osta endale pakettreis eelolevaks suveks.
Meie reis algas juba 18. märtsil kui sõitsime Tallinn - CPH - Pariis, sest just Pariisist algas meie Air Mauritiuse lend Aafrikasse. Laupäevane Tallinna lennujaama äriklassi lounge oli erinevalt tööpäeva õhtust päris tühi. Tallinna lounge mulle meeldib, mugavad toolid, head porgandid kastmega ja värsked ajalehed, mida veel enne pikka lendu soovida. Liini Tallinnast Kopenhagenisse sõitis aga kummaline lennuk, est airi nime alla askeldas tumedasilmne personal, kes pungil täis lennukis üritasid luua põhjamaist õhkkonda. Oli see sloveenia lennufirma, kust est air selle lennuki rentis? Ja kas oli alanud koolivaheaeg põhjus, aga lennukis ei paistnud ühtegi vaba kohta isegi äriklassis. Superluks! Igaljuhul jäi meie viibimine CPH lennujaamas põgusaks, sest lennuk hilines, aga ca tugev tund oli meil siiski, et otsida üles värav, kust SAS pidi meid edasi Pariisi lennutama. Kartsime oma pagasi pärast, sest 1 h Kopenhagenis on küll piisav, et ise ühest väravast teise jõuda kuid tihti mitte piisav, et õigesse väravassse jõuaks ka meie kohvrid.
Lend Pariisi oli rahulik, suur lennuk, kus vaevalt 1/3 kohti täidetud, viis meid Pariisi vähem kui 1,5 tunniga. Pariisis aga juhtus see, mida olimegi kartnud ja mille pärast ka 1 ööpäev varem kohale sõitnud - meie kohver ei jõudnud koos meiega kohale. Kui täpne olla, siis 1 kohver jõudis ja teine mitte, mis on eriti kummaline, sest kui neil oli piisavalt aega jõuda ühest väravast teise ühe kohvriga, siis miks mitte viia sinna ka teine kohver? No igaljuhul oli minul kohver, aga mul lapsel mitte, mis meid just eriti õnnelikuks ei teinud!
Mauritius sobib hästi neile inimestele, kel probleeme ajavahega ja sellest ülesaamisega. Nimelt on hetkel ajavahe Eestiga vaid 2 tundi ja peale suveajale üleminekut ainult 1 tund. Ehk siis hetkel kelle Eestis 19.36 ja siin 21.36. Valget aega on ca kl 6'st hommikul kl 6'ni õhtul.
Seetõttu on siin ka palju lastega peresid, sest lastega reisides peaks seda tõsiselt arvestama. Sofiteli seltskond tundub olevat tore, just palju noori peresid, aga ka paare vanuses 25 - 55. Pakun, et 80% prantsuse kliente, sekka ka inglasi ja meie hollandi - eesti segapere. Kuidas me siin kõik omi päevi veedame, sellest juba edaspidi.
Täna on minu puhkuse 4. päev, aga alles nüüd tunnen end niipalju puhanuna, et kirjutada esmamuljetest ja pikast teekonnast siia, Mauritiusele.
Mida siis kujutab endast luksushotell Sofitel Imperial, kus me elame? Tegelikult mitte midagi väga luksuslikku, aga hea 5* hotelli mõõdu annab see välja küll. Õigemini esimese 35 h jooksul ei ole leidnud suurt midagi, mille üle kaevata. Meil on mugav korteri tüüpi sviit, kus on elutuba, magamistuba, garderoob ja 2 vannituba ning suured rõdud. Vannituba on suur nagu meil kodus ja mööbel on kaasaegne ning sisutus korralik. No tuleb juba meelde, mille üle kurta - liiga aeglane Internet, mis töötab põhimõttel, et kui tahan näiteks avada GoldTraveli lehte, siis toksin aadressi sisse ja käin vahepeal muid asju toimetamas ning kui 5 min pärast naasen, on leht lahti. Et minna alalehele, võtab taas 5 min aega jne jne..
Kodust erinev on veel see, et pidevalt töötab konditsioneer, aga temp ikkagi alla 26c toas ei lange. Aga see on siiki parem kui õues valitsev 30c. Ja seda ainult juhul kui päike ei paista. Ja päikest tõesti veel eriti näinud pole ehk ainult korraks pilve tagant. Kuid õhuniiskus on 70% ja see tähendab seda, et kõik on niiske ja higi voolab ning juuksed on märjad ja lokkis. Mul on kogu elu paksud juuksed olnud, aga siin on küll tunne, et selja peal on tonn karvu, mis on pidevalt märjad ja ei allu kontrollile!
Kuigi räägitakse, et Mauritiusel ei ole nö low ja - high hooaega (kui välja jätta jõulud ja aastavahetus, mil hotellid prantslastest pungil täis), siis hetkel on siin varasügis, mis tähendab temperatuuri varjus ca 30c, õhuniiskust 70 - 90% ja pooltühje hotelle ning vihmasadusid. Inimestele, kellele see eespool kirjeldatud kliima ei meeldi, ei sobi, peaksid siia tulema meie suvel, nende talvel, kui temp on siin 20 - 25c, taevas päikseline ja kuiv. Mäletan, et soomlased teevad oma otselennud siia just sel aastaajal, nii et kõigil veel hea võimalus osta endale pakettreis eelolevaks suveks.
Meie reis algas juba 18. märtsil kui sõitsime Tallinn - CPH - Pariis, sest just Pariisist algas meie Air Mauritiuse lend Aafrikasse. Laupäevane Tallinna lennujaama äriklassi lounge oli erinevalt tööpäeva õhtust päris tühi. Tallinna lounge mulle meeldib, mugavad toolid, head porgandid kastmega ja värsked ajalehed, mida veel enne pikka lendu soovida. Liini Tallinnast Kopenhagenisse sõitis aga kummaline lennuk, est airi nime alla askeldas tumedasilmne personal, kes pungil täis lennukis üritasid luua põhjamaist õhkkonda. Oli see sloveenia lennufirma, kust est air selle lennuki rentis? Ja kas oli alanud koolivaheaeg põhjus, aga lennukis ei paistnud ühtegi vaba kohta isegi äriklassis. Superluks! Igaljuhul jäi meie viibimine CPH lennujaamas põgusaks, sest lennuk hilines, aga ca tugev tund oli meil siiski, et otsida üles värav, kust SAS pidi meid edasi Pariisi lennutama. Kartsime oma pagasi pärast, sest 1 h Kopenhagenis on küll piisav, et ise ühest väravast teise jõuda kuid tihti mitte piisav, et õigesse väravassse jõuaks ka meie kohvrid.
Lend Pariisi oli rahulik, suur lennuk, kus vaevalt 1/3 kohti täidetud, viis meid Pariisi vähem kui 1,5 tunniga. Pariisis aga juhtus see, mida olimegi kartnud ja mille pärast ka 1 ööpäev varem kohale sõitnud - meie kohver ei jõudnud koos meiega kohale. Kui täpne olla, siis 1 kohver jõudis ja teine mitte, mis on eriti kummaline, sest kui neil oli piisavalt aega jõuda ühest väravast teise ühe kohvriga, siis miks mitte viia sinna ka teine kohver? No igaljuhul oli minul kohver, aga mul lapsel mitte, mis meid just eriti õnnelikuks ei teinud!
Mauritius sobib hästi neile inimestele, kel probleeme ajavahega ja sellest ülesaamisega. Nimelt on hetkel ajavahe Eestiga vaid 2 tundi ja peale suveajale üleminekut ainult 1 tund. Ehk siis hetkel kelle Eestis 19.36 ja siin 21.36. Valget aega on ca kl 6'st hommikul kl 6'ni õhtul.
Seetõttu on siin ka palju lastega peresid, sest lastega reisides peaks seda tõsiselt arvestama. Sofiteli seltskond tundub olevat tore, just palju noori peresid, aga ka paare vanuses 25 - 55. Pakun, et 80% prantsuse kliente, sekka ka inglasi ja meie hollandi - eesti segapere. Kuidas me siin kõik omi päevi veedame, sellest juba edaspidi.
Subscribe to:
Posts (Atom)